EJA - Art

        GABRIEL PREIL sündis seni selguseta asjaoludel Tartus, ehkki tema perekond elas Leedus ning Leedus veetis Preil ka oma lapsepõlve. Alates 1922. aastast kuni surmani elas ta New Yorgis. Preil on 20. sajandi tuntumaid heebrea luuletajaid väljaspool Erets Jisraeli.
        Ta on kirjutanud peale heebrea keele ka inglise keeles ja jidišis. Preili luuletajafenomeni omapära seisab selles, et erinevalt oma kaasaegseist diasporaas alustanud heebrea luuletajatest ei piirdunud ta heebrea suurkujude jäljendamisega, vaid ammutas loomingulisi impulsse lisaks heebrea ning jidiši traditsioonile ka kaasaegsest Ameerika luulest.
        Ta on tõlkinud heebrea keelde näiteks Robert Frosti, Carl Sandburgi, Robinson Jeffersi ja Edwin Arlington Robinsoni luulet. Nii oma tõlgete kui ka ameerikahõngulise originaalloominguga tõi ta heebrea luulesse uusi tuuli ajal, mil Iisraeli kirjandus oli küps siirduma varasemate vene ja saksa mõjude lummusest angloameerika eeskujude otsimisele.
        Preili looming mõjus Iisraelis värskendavalt ning leidis noorte seas austajaid ja järeleaimajaid.

"New Yorgi Suurhertsog" pärineb Iisraeli luuletaja Dan Pagise (1930-1986) samanimelisest luuletusest, mida toome Kristiina Rossi tõlkes:

NEW YORGI SUURHERTSOG

Gabir'el Preil, New Yorgi suurhertsog,
läheb iga päev inkognito linna.
Maskeeritult väikese sulega viltkaabusse,
kõnnib ta oma kümnete tuhandete alamate seas
ja kuulab neid kikkiskõrvu. Riugas lähebki läbi: juba viiskümmend aastat
ei tunta teda ära.
Pilvelõhkujad, mis on rajatud tema auks Central Park'i servadele ja
sellest lõuna poole,
seisavad ikka veel uurides: kust ta tuleb?
Politseinike hobused pöörduvad igasse ilmakaarde,
oravad tõstavad saba püsti: kas ta pole veel tulnud? Ja kogu selle aja
astub ta mööda Viiendat Avenüüd, arvestades kokku hinnalisi hetki
kullast kvartskellal, näidates üles armulikkust
paari-kolme päti vastu, kes ründavad teda eksikombel ühel õuel,
ja jõuab lõpuks
oma eesmärgile, nurgapealsesse kohvikusse. Seal puhkab ta oma raskest tööst.
Ettekandja lööb äkki särama, lendab
vana kliendi juurde, kes temaga vahete-vahel naljatab
sametpehmelt. Aga nõrgausulise ja kurnatuna
pöördub ta tagasi lihtsate inimeste poole, teadmata, et too klient
ennustab talle samal ajal oma tassist mesimagusat tulevikku.
Õhtu eel kaob hertsog allilmarongi, ületab paljastatud nugade vahel
jõe, neeldub nimetusse majamürakasse, lukustab oma lossi,
võtab istet, kuningliku väärikusega. Merevaigukollane valgus süttib talle
vene teega täidetud tassist. Ja selleks, et suur linn elaks ka homme,
kirjutab ta sellele spetsiaalse öömanifesti, mis kõlab nii:

Teisel pool kaldaid kuriteod hääbuvad
ja aeg kutsub põgusale vestlusele.

Oma Eestis sündimist kinnitab Preil ka ise luuletuses "Roosid, Eesti ja mina". "Eestis sündimine on siiski juhuslik seik Preili eluloos, ning mingeid sügavamaid ja soojemaid suhteid tal meiega pole olnud. New Yorgi suurhertsogi silmis oleme ainult "väike maa, kus räägitakse väikest keelt, mille päritolu pole päris selge", ja millest ta mäletab ainult kahe linna nime, omistades need mõlemad linnale, kus ta millegipärast sündis ja mille kohta ta ilmselt mäletab, et seda nimetati kahte moodi." (Kristiina Ross."New Yorgi suurhertsog ja Eesti pealinn Dorpat", Vikerkaar, N10, 1994).

"Roosid, Eesti ja mina (veradim, estonija va'ani) - luuletuse ajendiks on ilmselt olnud 1992. a. saadetud kiri, milles Tel Avivis asuv Heebrea Kirjanduse Tõlkimise Instituut palub" Kristiina Rossi "palvel Preililt luba avaldada eestikeelses tõlkes tema luuletust "Järved"". (Kristiina Ross. "Uni Jeruusalemmas. Valik heebrea luulet". 1996).

Gabriel Preil - "New-Yorgi Suurhertsog"

(21. VIII 1907* Tartu – 5. VI 1993 Jeruusalem)